Looduse seisukohalt

Olen harjunud, et näen maailma läbi enese silmade. Ometi on ju selge, et minu enese teadvus ei ole just kõige fundamentaalsem nähtus, mis mulle maailma avab. Säärase probleemipüstitusega alustasin seda maalitud animatsiooni. Mu siht oli vaatenurka vahetada, valisin selleks nähtuse, mis on aluspinnaks mulle kui inimesele ehk organismile. Kahtlemata on selleks loodus. Nüüd olen mina, kes läbi omaenese silmade maalib pilti, ta teeb seda looduse seisukohalt, pildil olen omakorda mina. Kokku moodustub selline kiikumise efekt läbi erinevate vaatenurkade. Ühtlasi selgineb ka elutee liikumine suuremal skaalal, ilmneb et ma alustan ja lõpetan samas punktis.